Arke Lihatööstuse kaitstud kaubamärk Eesti Rohumaaveis esitab lihaveistele ranged tingimused, et tagada kvaliteetsed veiselihast tooted.

Eesti Rohumaaveise loomi peetakse vabapidamisel. Karjatamisperioodil 15. maist kuni 15. oktoobrini peetakse loomi karjamaal. Karjamaal pidamisel on karjatatava ala suurus vähemalt 0,01 hektarit vasikate puhul ja lehmade puhul 0,02 hektarit looma kohta. Eesti Rohumaaveised põlvnevad puhtatõulistest pullidest, kes kuuluvad lihaveiste tõuraamatusse. Tõud: aberdiin-angus, aubrak, Swiss Brown, šarolee, hereford, limusiin, salers, simmental, tirooli hall ning nende ristandid. Eesti Rohumaaveised on maksimaalselt 24 kuu vanused. Veise rümba kaal peab jääma vahemikku 260-300kg, eesmärgipärane kaal on 280kg. Looma lihakusklass jääb SEUROPi järgi vahemikku O-S. Rasvasusklass on SEUROPi järgi vahemikus 2-4.

Laagerdamine

Aina rohkem räägitakse, et liha laagerdamine on üks tähtsamatest tehnoloogilistest etappidest, mis tõstab liha kvaliteeti. Liha laagerdamine tähendab liha karkassi või selle osa hoidmist mõnda aega teatud tingimuste juures. Sellise hoidmise käigus toimuvad lihaskudede sees erinevad protsessid, mis tingivad liha maitse- ja lõhnaomaduste muutusi. Tehakse seda kontrollitud tingimustel, et ei juhtuks enneaegset liha riknemist.  Arke Lihatööstus AS laagerdab Eesti Rohumaaveise liha vakumeeritult temperatuuril 0°C kuni +2°C.

Laagerdumise käigus liha sees olevad ensüümid hakkavad lihaskiude töötlema, lagundama nende struktuurset sidekudet, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks ja õrnemaks. Arke Lihatööstus AS laagerdab Eesti Rohumaaveise liha vahemikus 2-3 nädalat, kuna selle käigus saavutab liha parima õrnuse ja moodustub liha maitsebukett (maitse ja lõhn).

Antud meetodi puhul peale kuumtöötlemist sellise liha tekstuur ja mahlasus on tunduvalt paremad kui mittelaagerdatud liha puhul. Värske, mittelaagerdatud liha veesiduvusvõime on kõrge. Kuumtöötlemise (eriti praadimise ) käigus lihas sisalduv vaba vesi venitab lihavalke ja voolab välja. Hästi laagerdatud ja õigesti valmistatud veiseliha on õrnem ja mahlasem, parema maitsega. Seda võib seletada sellega, et lihaskoe sidekoelised moodustised ja membraanid (endomüüsium, sarkoplasmaatiline retikulim) on ensüümidega osaliselt ära lõhutud, mida ei saa toimuda värske lihaga. See annab laagerdatud lihale iseloomuliku pehmuse. Lisaks sellele on kasulikum sügavkülmutada traditsiooniliselt laagerdatud liha, kui mitte laagerdatud liha.

Ajalugu

Ettevõtte Vianco AB juured ulatuvad tagasi aastasse 1929. Läbi ajaloo on olnud erinevaid ümberkorraldusi, omandamisi ja filiaalide avamisi. Eestisse jõuti aastal 2005 kui loodi Estonian-ACB-Vianco. Tänasel päeval toimetab ettevõte Baltic Vianco OÜ nime all. 2010 aastal loodi programm Baltic Grassland Beef. Aastaks 2016 osaleb projektis 189 Eesti farmi, kes on tunnistatud täielikult või tingimise projekti jaoks sobivaks. 2013 aastal liitub projektiga Arke Lihatööstus AS, kes tapab oma tapamajas esimesed rohumaaveised (165). Samal aastal asub Arke Lihatööstus AS turustama ja propageerima rohumaaveise liha HoReCa klientidele. 2014 aasta lõpus valmib otsus siseneda jaeturule ja selle tarbeks kujundatakse uus kaubamärk Eesti Rohumaaveis.

Baltic Vianco – BGB projekt – loe lisaks

Projekti põhimõtted

Baltic Grassland-Beef projekti eesmärgiks on looduslike ressursside säästlik ja keskkonda säilitav kasutamine ning majanduslik areng. Meie jaoks on väga oluline, et kvaliteetse toodangu saamiseks oleks ennekõike tagatud loomade heaolu.

Baltic Grassland-Beef projekti põhimõtted

  • Loomade söödaks kasutada peamiselt looduslikku koresööta (värske karjamaarohi, hein ja silo).
  • Vasikad, keda peetakse esimestel elukuudel koos emaga, toituvad esmalt oma ema piimast ning seetõttu märkimisväärselt lisasöötmist ei vaja.
  • Keelatud on kasutada GMOd, kasvustimulaatoreid, loomse proteiini või rasva, sojat jne.

Lubadused

  • Projektis realiseeritavaid loomi on peetud loomasõbralikes ning võimalikult looduslähedastes tingimustes.
  • Realiseeritavateks loomadeks on mullikad ja härjad, kes on kasvanud rohumaal ja kellelt saadav liha on kõrge kvaliteediga, marmorja tekstuuriga ning maitsev.
  • Loomade transpordil jälgitakse loomade heaolu ja transpordi nõudeid ning loomad tapetakse Baltikumi moodsaimates tapamajades.

Projekti eeskirjad – vaata lisa